Minu viima­ne arstil­­käik oma naha problee­miga oli det­­sember 2015, kus esi­­tasin arsti­­le, kui professio­naalile, keeru­­lisi küsi­­musi, sest olin ter­ve aas­ta ping­salt uuri­nud tervi­se teema­sid ja soovi­sin pare­mini mõis­ta, mis mu ke­has siis täp­selt toi­mub. Minu ülla­­tuseks võt­­tis arst kohe sisse kaitse­­seisundi ja proo­­vis mulle võima­­likult lühi­dalt vasta­ta. Ta pi­das targe­­maks teema kõrva­le juhti­da ja mind hoo­pis noo­­mida, sest ma ei austa­nud eelne­va ars­ti pa­nust ja ei ost­nud ega võt­nud tema väl­ja kirju­­tatud ravi­­meid.  Ta vaa­tas mulle tõsi­selt otsa ja kü­sis. ”Kas sa tões­ti ar­vad, et sa lahen­dad selle prob­leemi enne kui ars­tid?”